M6ned hetked sellest väikesest reisist:
BAJA MAR
Külarestoranis…
…kus kala oli lihtne, kuid hirmus hea.
Kalurikülaromantika Kariibi mere moodi
Oleks romantiline m6elda, et need taustal olevad palmipuuokstest hütikesed on elumajad. Tegelikult on nad mingid muud putkad. Elumajad seal külas olid tavalised. Aga pilt tuli vâhemalt ilus!
Rannal vedeleva muu prahi seest seidsin sellise s6ra…
…ja veest lainetega hullava Airi pea.
COPAN
Mayade tsivilisatsiooni jäänuseid vaatama minnes juhtus üks vahva lugu. Nimelt, sissepääsupilet on seal välismaalastele väga k6rgeks aetud ning eraldi giidi v6tmine maksab sama palju, kui mitte rohkemgi, veel juurde. Giidiga tuuri aga hinnatakse väga k6rgelt, sest k6ik Copani giidid on oma ala teadjad ning oskavad 6igetele detailidele tähelepanu juhtida ja muud tähtsat juurde rääkida. Kuna aga juba esimene pilet l6i korraliku augu muinu tagasihoidlikusse rahakotti, siis giidi asemel soetasin endale odavama raha eest suveniiripoesti pisikese raamatukese, mis aitab kogu seda suurt kivijurakalabürinti natukenegi m6ista.
Külastajate keskuses erinevaid Mayade kaarte vaadates lähenes mulle üks vana mees (see sama, kes ûleval pildil on) ja küsis, kust pärit olen. Vastuse peale, et Eestist, tahtis ta kohe teada, kuidas on eesti keeles ”tere hommikust”. Nimelt tal olevat väikene hobi erinevate keelte tervitusi koguda. Väidetavalt oskab ta inimesi tervitada mitmetes kümnetes erinevates keeltes. M6ne hetke pärast tuli välja, et ta oli giid ühele neljaliikmelisele ameeriklaste grupile, kes minu k6rval kohe seisis. Viisakalt üritasin oma distantsi hoida, et ma ei jätaks muljet, nagu üritaksin tasuta tuuri saada. Kui olime m6ne maa käinud nii, et nemad ees, mina – nina raamatus - järgi, (täiesti juhuslikult oli meil sama marsruut ja tempo), siis läks vanal mehel vist süda haledaks ja kutsus mind ka grupiga liitumuma. Nii ma oma tasuta giidituuri saingi. Hiljem tuli välja, et see mees on üks teadjamaid ja tähtsamaid arheolooge Copanis. M6nikord ikka veab!
Mayade hieroglüüfkirja näidis. Öeldakse, et kui Tikal (suurim Mayade linn) oli Mayade New York, siis Copan oli Pariis. Sellist teksti ja muud peenet skulptuurikunsti oli kogu arheoloogiakompleks täis, mujal Mayade linnades seda sellises hulgas ja peensuses ei näe.
Kurikuulus pallimänguväljak, kus pall oli üliraske, punktide saamiseks pidi pihta saama pisikesele täpikesele k6rgel seinal ning kaotajad kaotasid tihti ka oma elu.
Vaade ühele osale arheoloogiapargist. Suure kanga all ilmastiku eest kaitstuna asub Copani vast k6ige tähtsam ja tuntuim monument “Hieroglyphic Stairway”, mis on Mayade tsivilisatsiooni k6ige pikem tekst, mis annab ülevaate ühest osast Copani ajaloost.
Tavaliselt uue kuninga tulekul vanad templid l6huti ning ehitati peale uus, uhkem, suurem. Rosalila tempel leiti aga ühe templi sisemusest, hoolikalt kaitstud ning “sisse pakitud”. Ûleval pildid on Rosalila templi koopia Copani skulptuurimuuseumis. K6ik Copani hooned olid eeldatavalt sama kirjud ning uhked.
Vaade Copani linnakesele ja orule
Linnakesest natuke väljas oli üks liblikafarm, kus mul 6nnestus näha tervelt kolme liblikat oma kookonist välja tulemas! Lisaks olin tunnistajaks ka ühe liblika esimesele lennule. Sealne s6bralilk töötaja seletas ja näitas mulle täpselt, kuidas ja mida nad seal teevad. Eks me k6ik ole seda sama bioloogia tunnis 6ppinud ning loodusfilmides näinud, kuid oma silmaga on see ikka hoopis midagi muud… Ülemisel pildil värskelt kookonist väljunud liblikas oma tiibu kuivatamas. Alumistel piltidel teised täiskasvanud liblikad, kes kaamerasilma ette sattusid:
