Like this:

Laupäev-pühapäev-esmaspäev möödus tegusalt. Meid komandeeriti Tegusi lähedal olevasse linnakesse Valles de Angeles, kus kolm päeva järjest saime oma seniseid kogemusi ja muid m6tteid analüüsitud ning uusi plaane teha nii et aju kärssas. Aga l6bus oli Meiega koos olid ka rootslannad, kanadalannad, kaks inglannat, prantslanna, taiwaanlane, itaallane, sveitslanna ning kohalikud ICYE töötajad, kuid reaalselt me k6igi nendega koos aega ei veetnud, sest k6igil olid erinevad laagrid käsil: kellel mid-term, kellel final-camp. Lisaks veel programmide erinevused, mis kokkuv6ttes paigutas kogu meie kahekümnepealise vabatahtlikehordi kolme erinevasse gruppi.  

EVS projektidega olime seal vaid meie, eestlased. Ja see on ühelt poolt  hirmus veider, sest EVS toimib ju kogu Euroopas ja see on ideaalne v6imalus tasuta maailma avastada ja kogemusi saada. K6ik teised eurooplased on siia Hondurasesse tulndu ICYE projektidega, kus nad maksavad osalemistasu (umbkaudu 50 00o eek) ja omakorda veel oma isiklikud kulud. Kanada neiud, kes on siin vaid kolm kuud (ICYE projektidega tavaliselt 6  v6i 12 kuud), maksavad aga nende väheste kuude eest kolm korda rohkem! Kulud küll jagunevad nende endi, ülikooli ja annetajate vahel, kuid sellegi poolest on kogu Kanada programmi kulud meeletud. See paneb m6tlema, et vot kus meil euroopaliitlastel veab.

Tööd oli aga palju ning kogu selle m6tlemise, analüüsimise ja uute inimestega suhtlemise peale olime alati 6htuks nii kutud, et ka Jaanipäeva järeletähistamisest ei tulndu miskit välja. Järgmine aasta tuleb see tasa teha.

Üheks väga positiivseks asjaks seal laagris oli aga see, et meie grupp töötas hispaania keeles. Kui ma esimesel päeval kuulsin, et me ei kasutagi inglise keelt nagu esimeses laagris, vaid hispaania keelt, milles ma end siiani väga mugavalt ei tunne, siis oli küll kerge paanika tunne. Kuidas ma küll K6IKI oma m6tteid selles mulle veel v66ras ja kohmetus keeles väljendada suudan!?? Tuli aga välja, et suutsin küll. Loomulikult m6nusate vigade ja kokutamistega, kuid siiski! Need kolm päeva m6jusid mu keelele superhästi ning nüüd tunnen end hispaania keeles ning kohalikega rääkides palju kindlamalt ja julgemalt.  

***

Head uudised ka Hondurase postiteenistuse koha pealt! Ei, pakki ei ole ma endiselt kätte saanud (mis on nüüdseks juba t6siselt frustreeriv), kuid minuni j6udis neli kuud teel olnud sünnipäevakaart Kairilt! Aitäh sulle!  P6nev asi selle juures on aga see, et teele pandi see 9. märtsil, Hondurase sorteerimiskeskusesse (tark tempel ümbrkul vähemalt väidab nii) j6udis see juba 17. märtisl (mis on ju üsna vastuv6etav aeg üle ookeani j6udmiseks).  Mis aga pärast seda 17ndat märtsi juhtus, jääb müsteeriumiks…